Tegelikult on hiiglama tore kui on olemas kuskil koht, kus käia oma mõtteid ja tehtuid tegusid-plaane lugemas. See näitab inimese kohta nii mõndagi. Näiteks minu kohta näitab seda, et ma olen kuramuse sitke tüüp, see eksperiment on käinud vahelduva eduga juba mitu aastat aga näe- ikka eksin siia ära.
Igaljuhul on mul hea meel et ma pole püssi põõsesse visanud, kuigi ega mul hetkel millegiga kiidelda pole. Kehakaal on 97kg ning kui ainult seda vaadata ning kõiki kordi millal läbi kukkunud, siis peaks olema ahastuseks rohkem kui küll põhjust.
Mina aga keeldun alla andmast. Usun et kõik pole veel läbi ja et saan sellega siiski hakkama.
Millal siis uuesti alustada? Mida teistmoodi teha? Mis nippe kasutada, et enam läbikukkumisi ei tuleks?
Tegelikult need viimased korrad on olnud väga edukad ja kui tagasi vaadata ja analüüsida, et miks siis lõpuks ikka läbi kukkuti, siis vastus on imelihtne- lodevus ja üleolevus! Üleolevus selles mõistes, et kui tunned et oled juba 10-20% oma kehakaalust alla saanud ning enam ei paina sundmõtted söögist ega muu säärane, siis sa tunned et oled võimekas ja miski ei saa sind enam tagasi sinna auku lüüa. Eeldad, et ega ma enam nii loll ole. Siiski vanad harjumused on visad kaduma, rutiin on see mis tapab ning varem või hiljem tekib mõte et mis oleks kui prooviks seda või teist- ma ju ainult proovin, mis see ikka teeb? Ma olen nii kaugele jõudnud ja tean ju täpselt mis teha tuleb!
Tegelikult on asi selles, et söömishäire on nagu iga teine sõltuvushäire, nii nagu alkohoolik võitleb sellega terve elu, nii võitleb ka söömishäiretega inimene sellega terve elu. Söömishäiretega inimesel on seda kordi raskem teha, sest ta ei saa sellest täielikult loobuda, ta peab iga päev selle “miinimum doosi” võtma, alkohoolikul selles mõttes lihtsam.
Ja lodevus… nimelt arvan, et iga uus asi tekitab tuhinat ja motiveerib alguses meid meeletult, nii ka oma söömisharjumuste muutmine- alguses on meeletu pauer ja siis tasapisi nädalatega vaikselt-vaikselt hääbub see. Tegelikult ma pakun, et see ongi peamine põhjus miks ma üha enam ja enam komistan. Ma ei tea veel kuidas seda motivatsiooni ja tuhinat tekitada aga ma töötan selle kallal.
———————————
Kuna mind meeletult motiveerivad plaanid siis panen siia ka ühe kirja:
* Esimese etapi eesmärk 89kg / – 9kg (eeldatav siht 11jaanuar)
See on 8 nädalat ehk kaks kuud.
Kasutan sama strateegiat, mis esimestel kordadel- see on siis range distsipliin (minuga muud moodi ei saa) ja siis hiljem mängib selle kuidagi ümber.
Kahjuks on nov-dets-jan tohutul hulgal sündmusi, sünnipäevi, jõulupeod, aastavahetused jne. ehk siis see saab paras proovikivi olema.
* Teise etapi eesmärk 85kg / -12kg (13nädalat 13-14 veebruar)
* Kolmanda etapi eesmärk on seda kõike säilitada!
//Ülevaade iga kahe nädala tagant
0 Vastust to “Nov. 2009. ülevaade”